Sissejuhatuseks:
Einike Pilli ja Triin Marandi
Probleemipõhine õpe on õppemeetod, milles on kombineeritud eelnevate teadmiste meenutamine, uue teadmise omandamine ja probleemilahendusoskuse arendamine. Probleemipõhise õppe eeliseks on interdistsiplinaarne lähenemine, sest reaalse elu probleemid alluvad harva vaid ühe ainevaldkonna temaatikale. Seda meetodit on juba paar aastakümmet kasutanud mitmed maailma juhtivad ülikoolid.
Probleemipõhine õpe toimub rühmades, mille suurust soovitatakse hoida 10-12 inimese vahel. E-õppes on probleemipõhist õpet võimalik kasutada ka suuremate gruppide puhul, jagades õppijad alagruppidesse. Grupis jagatakse osalejate vahel ära rollid: vestluse juht, kirjutaja ja osalejad. Rollid vahetuvad nii, et lõpuks saavad kõik osalejad olla ka vestluse juhi ja kirjutaja rollis. Igal grupil on ka tuutor, kes jälgib, et vestlus liigub soovitud suunas ja kes vajadusel esitab suunavaid küsimusi.
Järgnevalt on esitatud põhjalikumalt proobleemipõhise õppe (PPÕ) struktuur, metoodika, soovitused probleemide koostamiseks ning probleemipõhise õppe hindamise võimalused. Õigesti kasutatuna on tegu väga tõhusat õppimist võimaldava ja motiveeriva õppemeetodiga.
Einike Pilli ja Triin Marandi
Probleemipõhine õpe on õppemeetod, milles on kombineeritud eelnevate teadmiste meenutamine, uue teadmise omandamine ja probleemilahendusoskuse arendamine. Probleemipõhise õppe eeliseks on interdistsiplinaarne lähenemine, sest reaalse elu probleemid alluvad harva vaid ühe ainevaldkonna temaatikale. Seda meetodit on juba paar aastakümmet kasutanud mitmed maailma juhtivad ülikoolid.
Probleemipõhine õpe toimub rühmades, mille suurust soovitatakse hoida 10-12 inimese vahel. E-õppes on probleemipõhist õpet võimalik kasutada ka suuremate gruppide puhul, jagades õppijad alagruppidesse. Grupis jagatakse osalejate vahel ära rollid: vestluse juht, kirjutaja ja osalejad. Rollid vahetuvad nii, et lõpuks saavad kõik osalejad olla ka vestluse juhi ja kirjutaja rollis. Igal grupil on ka tuutor, kes jälgib, et vestlus liigub soovitud suunas ja kes vajadusel esitab suunavaid küsimusi.
Järgnevalt on esitatud põhjalikumalt proobleemipõhise õppe (PPÕ) struktuur, metoodika, soovitused probleemide koostamiseks ning probleemipõhise õppe hindamise võimalused. Õigesti kasutatuna on tegu väga tõhusat õppimist võimaldava ja motiveeriva õppemeetodiga.
Protsess (sammud)
Käesoleva video abil tutvute probleemipõhise õppe seitsme sammuga ja näete ühte võimalust neid samme grupiga auditooriumis läbida. See pole sugugi ainuvõimalik lähenemine - PPÕ pakub mitmeid teostamisvõimalusi. Näiteks reeglina ei toimu iseseisva õppimise (6.) samm mitte auditooriumis, vaid iseseisvalt. Mis tähendab, et esimese viie ja seitsmenda sammu vahe võib olla mitu nädalat. Samuti ei pea õpitut esitama rollimängu vormis - võimalusi on igasuguseid kirjalikust tööst aruteluni.
Sama protsessi on võimalik läbida täiesti e-keskkonnas või kombinatsioonis auditoorsete kohtumistega. Viimase variandi puhul võib näiteks ajurünnak toimuda reaalse kohtumisena, iseseisev õppimine ja hilisem õpitu esitamine aga veebikeskkonnas. Kui kasutada täiesti veebipõhist varianti, toimuvad ka protsessi esimesed osad e-keskkonnas. E-keskkonnas PPÕ kasutamise võimalustest räägib järgmine alateema.
Käesoleva video abil tutvute probleemipõhise õppe seitsme sammuga ja näete ühte võimalust neid samme grupiga auditooriumis läbida. See pole sugugi ainuvõimalik lähenemine - PPÕ pakub mitmeid teostamisvõimalusi. Näiteks reeglina ei toimu iseseisva õppimise (6.) samm mitte auditooriumis, vaid iseseisvalt. Mis tähendab, et esimese viie ja seitsmenda sammu vahe võib olla mitu nädalat. Samuti ei pea õpitut esitama rollimängu vormis - võimalusi on igasuguseid kirjalikust tööst aruteluni.
Sama protsessi on võimalik läbida täiesti e-keskkonnas või kombinatsioonis auditoorsete kohtumistega. Viimase variandi puhul võib näiteks ajurünnak toimuda reaalse kohtumisena, iseseisev õppimine ja hilisem õpitu esitamine aga veebikeskkonnas. Kui kasutada täiesti veebipõhist varianti, toimuvad ka protsessi esimesed osad e-keskkonnas. E-keskkonnas PPÕ kasutamise võimalustest räägib järgmine alateema.
E-toe võimalused
E-toe võimalustega tutvumiseks vaadake õpiobjekti https://sisu.ut.ee/pbl/book/12-e-toe-v%C3%B5imalused-pbl
Roisin Donnelly on oma artiklis "The nexus of problem-based learning and learning technology: Does it enable transformative practice?" (Donnelly, 2009) kirjeldanud e-toega probleemipõhise õppe tegevusi, kus auditoorne õpe vaheldub veebipõhise õppega:
E-toe võimalustega tutvumiseks vaadake õpiobjekti https://sisu.ut.ee/pbl/book/12-e-toe-v%C3%B5imalused-pbl
Roisin Donnelly on oma artiklis "The nexus of problem-based learning and learning technology: Does it enable transformative practice?" (Donnelly, 2009) kirjeldanud e-toega probleemipõhise õppe tegevusi, kus auditoorne õpe vaheldub veebipõhise õppega:
Teine näide kirjeldab ühe teise mooduli struktuuri ja tegevusi (Donnelly, 2006)
Kogu mooduli jooksul pidid õppijad täitma e-portfooliot (veebipäevikut), mis moodustas pärast ka ühe osa summatiivsest hindamisest.
Rollid
Käesolev video keskendub PPÕ metoodikas kasutatavatele rollidele, näidates kuidas neid on protsessi käigus võimalik täita. E-keskkonnas on rollid samasugused, aga nende teostamise viis teistsugune. Küll aga eeldatakse õppijalt suuremat aktiivsust, enesedistsipliini, oskust kasutada erinevaid e-vahendeid ning kirjalikult väljendamise oskust. Tuutoril on e-keskkonnas lihtsam jääda "nähtamatuks" ja jälgida kõrvalt rühmas toimuvat ning ainult vajadusel sekkuda: julgustada, näidata üles huvi nende edusammude vastu, anda konstruktiivset tagasisidet (Donnelly, 2006).
Kuna PPÕ metoodika arendab mitmeid üldisi pädevusi, sh vestluse juhtimise ja kuulamisoskus, oskus mõtteid selgelt väljendada ja kontseptualiseerida, on meetodi teostamisel oluline, et kõik osalejad saavad proovida kõiki rolle.
Rollid
Käesolev video keskendub PPÕ metoodikas kasutatavatele rollidele, näidates kuidas neid on protsessi käigus võimalik täita. E-keskkonnas on rollid samasugused, aga nende teostamise viis teistsugune. Küll aga eeldatakse õppijalt suuremat aktiivsust, enesedistsipliini, oskust kasutada erinevaid e-vahendeid ning kirjalikult väljendamise oskust. Tuutoril on e-keskkonnas lihtsam jääda "nähtamatuks" ja jälgida kõrvalt rühmas toimuvat ning ainult vajadusel sekkuda: julgustada, näidata üles huvi nende edusammude vastu, anda konstruktiivset tagasisidet (Donnelly, 2006).
Kuna PPÕ metoodika arendab mitmeid üldisi pädevusi, sh vestluse juhtimise ja kuulamisoskus, oskus mõtteid selgelt väljendada ja kontseptualiseerida, on meetodi teostamisel oluline, et kõik osalejad saavad proovida kõiki rolle.
Probleemid PPÕ rakendamisel
Alljärgnevas videos näete ülevaadet PPÕ rakendamisel tekkivatest võimalikest probleemidest. Järgmises peatükis on aga võimalik tutvuda eelistega.
Lisaks probleemidele võib õpetajal olla ka teatud hirme, mille tõttu nad ei ole valmis kasutama PPÕd. Nimetan neid koos võimalustega seda hirmu "maandada":
1. Hirm, et õppijad lahkuvad valeinformatsiooniga. Võimalused: anda õppijatele teatud kirjandus ette, mida tuleb kindlasti lugeda; hinnata kõige olulisemaid teadmisi nii, et valeinformatsiooniga lahkumine on (positiivse tulemuse puhul) võimatu.
2. Teadmatus, kuidas juhtida grupiprotsesse ja tulla toime halvasti funktsioneeriva grupiga. Võimalused: õpetada meeskonnatöö oskusi ja reegleid; viia ennats ise kurssi grupidünaamika ohjamise võtetega.
3. Hirm, et teised õpetajad pole sellisest meetodist huvitatud ega taha teha koostööd. Võimalus: kutsu nad kokku (kirjuta neile) ja küsi neil
Alljärgnevas videos näete ülevaadet PPÕ rakendamisel tekkivatest võimalikest probleemidest. Järgmises peatükis on aga võimalik tutvuda eelistega.
Lisaks probleemidele võib õpetajal olla ka teatud hirme, mille tõttu nad ei ole valmis kasutama PPÕd. Nimetan neid koos võimalustega seda hirmu "maandada":
1. Hirm, et õppijad lahkuvad valeinformatsiooniga. Võimalused: anda õppijatele teatud kirjandus ette, mida tuleb kindlasti lugeda; hinnata kõige olulisemaid teadmisi nii, et valeinformatsiooniga lahkumine on (positiivse tulemuse puhul) võimatu.
2. Teadmatus, kuidas juhtida grupiprotsesse ja tulla toime halvasti funktsioneeriva grupiga. Võimalused: õpetada meeskonnatöö oskusi ja reegleid; viia ennats ise kurssi grupidünaamika ohjamise võtetega.
3. Hirm, et teised õpetajad pole sellisest meetodist huvitatud ega taha teha koostööd. Võimalus: kutsu nad kokku (kirjuta neile) ja küsi neil
PPÕ võimalused ja eelised
PPÕl on mitmeid eeliseid teiste õppemeetodite ees.
Esiteks, uuringud (nt Albanese, Mitchell, 1992) näitavad, et see meetod motiveerib nii õppijaid kui õpetajaid. Motivatsioon on eriti oluline kaasaegses kõrgkoolis, kus arvestatav hulk õppijaid õpib töö ja pere kõrvalt. Kaugõppe vormides ja e-õppes õppijaid aitavad PPÕ esimesed sammud asuda huvitatult iseseisva õppematerjaliga tegelema.
Teiseks, aju-uuringud (nt Tulving, 2002) rõhutavad, et see, kuidas me õpitut salvestame, mõjutab hiljem õpitu meenutamist. Kui kõrgkoolis õpitavad olulised kontseptsioonid on jäetud meelde eluliste probleemide ja situatsioonide kaudu, on nendega seotud õpitud materjali hiljem töökohal oluliselt kergem meelde tuletada ja korrektselt kasutada. PPÕ tulemusi uurides on leitud ka, et selle meetodiga õppijad tulevad hiljem tööga paremini toime.
Kolmandaks võimaldab PPÕ kasutamine suuremat interdistsiplinaarsust. Kuna õppekavad arenevad suuremate ainetervikute ja moodulite suunas, on nende sees probleemõppe kasutamine, isegi erinevate õppejõudude puhul, hea vahend suuremate tervikute tekkimisel ja osadevahelise integratsiooni saavutamisel.
Neljandaks on PPÕ eeliseks, et selle kaudu arendatakse mitmeid üldisi pädevusi nagu info leidmise ja selekteerimise oskus, loovus, meeskonnatöö, suhtlemisoskus, juhtimisoskus ja loomulikult probleemide lahendamise oskus. Eraldi küsimus on, kuidas neid üldpädevusi hinnata, aga sellest tuleb juttu hindamise alateema juures.
Kui PPÕd proovida, ilmnevad ilmselt veel teisedki eelised.
Õppija juhendi näide
Probleem: kaks seisukohta
Kaks õppejõudu - Annika ja Kärt kavandavad õpetaja eetika kursust. Teades, et grupis on hulk töökogemusega avatud ülikooli üliõpilasi, otsustavad nad, et loengute pidamine pole sobiv.Annika on eelmisel kevadel osalenud välislektori koolitusel aktiivõppemeetoditest ja ta arvab, et seal õpetatud probleemipõhise õppe meetod sobiks kursusele hästi. Kärdi meelest on aga tegu raskelt piiritletava ja ilma selge eesmärgita meetodiga, mille kasutegur on üsna küsitav. Milliste argumentidega tasub Annikal Kärti veenda?
Selle nädala jooksul teeme veebipõhiselt läbi probleemi ajurünnaku osa (sammud 1-5). Seega peaksite:
Rühmatööks on teil kasutada privaatne rühmafoorum, viki ning jututuba. Samuti on eraldi foorum oma kogemuste reflekteerimiseks.
Peale õpieesmärkide selgitamist tuleb teil otsida kirjandusest (vt nt kasutatud kirjanduse loetelu selle materjali lõpust) argumente, mille abil Annika saaks Kärti motiveerida seda meetodit kasutama. Lisada võib ka vastuargumente, st miks seda meetodit antud situatsioonis pole hea kasutada. Oma argumentide kokkuvõtte saate esitada oma rühmafoorumisse. Peale kõikide kokkuvõtete esitamist koostage rühmas ühine kokkuvõte. Kokkuvõte võib olla teile sobivas formaadis (tekstina, videona).
Metoodiline soovitus:
Kui e-kursust kombineeritakse reaalsete kokkusaamistega, siis võib selle kokkuvõtte esitada rollimängu formaadis. Rollimängu Kärdi ja Annika vestlusest võib kasutada ka e-kursuse kontekstis, näiteks nii, et tuutor võtab Kärdi rolli, rühmade liikmed kehastavad aga Annikat. Samas saab ka seda rollimängu edukalt esitada videona.
Probleemipõhise õppe videojuhis tudengitele
PPÕl on mitmeid eeliseid teiste õppemeetodite ees.
Esiteks, uuringud (nt Albanese, Mitchell, 1992) näitavad, et see meetod motiveerib nii õppijaid kui õpetajaid. Motivatsioon on eriti oluline kaasaegses kõrgkoolis, kus arvestatav hulk õppijaid õpib töö ja pere kõrvalt. Kaugõppe vormides ja e-õppes õppijaid aitavad PPÕ esimesed sammud asuda huvitatult iseseisva õppematerjaliga tegelema.
Teiseks, aju-uuringud (nt Tulving, 2002) rõhutavad, et see, kuidas me õpitut salvestame, mõjutab hiljem õpitu meenutamist. Kui kõrgkoolis õpitavad olulised kontseptsioonid on jäetud meelde eluliste probleemide ja situatsioonide kaudu, on nendega seotud õpitud materjali hiljem töökohal oluliselt kergem meelde tuletada ja korrektselt kasutada. PPÕ tulemusi uurides on leitud ka, et selle meetodiga õppijad tulevad hiljem tööga paremini toime.
Kolmandaks võimaldab PPÕ kasutamine suuremat interdistsiplinaarsust. Kuna õppekavad arenevad suuremate ainetervikute ja moodulite suunas, on nende sees probleemõppe kasutamine, isegi erinevate õppejõudude puhul, hea vahend suuremate tervikute tekkimisel ja osadevahelise integratsiooni saavutamisel.
Neljandaks on PPÕ eeliseks, et selle kaudu arendatakse mitmeid üldisi pädevusi nagu info leidmise ja selekteerimise oskus, loovus, meeskonnatöö, suhtlemisoskus, juhtimisoskus ja loomulikult probleemide lahendamise oskus. Eraldi küsimus on, kuidas neid üldpädevusi hinnata, aga sellest tuleb juttu hindamise alateema juures.
Kui PPÕd proovida, ilmnevad ilmselt veel teisedki eelised.
Õppija juhendi näide
Probleem: kaks seisukohta
Kaks õppejõudu - Annika ja Kärt kavandavad õpetaja eetika kursust. Teades, et grupis on hulk töökogemusega avatud ülikooli üliõpilasi, otsustavad nad, et loengute pidamine pole sobiv.Annika on eelmisel kevadel osalenud välislektori koolitusel aktiivõppemeetoditest ja ta arvab, et seal õpetatud probleemipõhise õppe meetod sobiks kursusele hästi. Kärdi meelest on aga tegu raskelt piiritletava ja ilma selge eesmärgita meetodiga, mille kasutegur on üsna küsitav. Milliste argumentidega tasub Annikal Kärti veenda?
Selle nädala jooksul teeme veebipõhiselt läbi probleemi ajurünnaku osa (sammud 1-5). Seega peaksite:
- selgitama välja probleemikirjeldusest tundmatud terminid ja kontseptsioonid
- defineerima probleemi
- analüüsima probleemi pakkudes võimalikult palju erinevaid selgitusi
- grupeerima pakutud selgitusi
- formuleerima õpieesmärgid
Rühmatööks on teil kasutada privaatne rühmafoorum, viki ning jututuba. Samuti on eraldi foorum oma kogemuste reflekteerimiseks.
Peale õpieesmärkide selgitamist tuleb teil otsida kirjandusest (vt nt kasutatud kirjanduse loetelu selle materjali lõpust) argumente, mille abil Annika saaks Kärti motiveerida seda meetodit kasutama. Lisada võib ka vastuargumente, st miks seda meetodit antud situatsioonis pole hea kasutada. Oma argumentide kokkuvõtte saate esitada oma rühmafoorumisse. Peale kõikide kokkuvõtete esitamist koostage rühmas ühine kokkuvõte. Kokkuvõte võib olla teile sobivas formaadis (tekstina, videona).
Metoodiline soovitus:
Kui e-kursust kombineeritakse reaalsete kokkusaamistega, siis võib selle kokkuvõtte esitada rollimängu formaadis. Rollimängu Kärdi ja Annika vestlusest võib kasutada ka e-kursuse kontekstis, näiteks nii, et tuutor võtab Kärdi rolli, rühmade liikmed kehastavad aga Annikat. Samas saab ka seda rollimängu edukalt esitada videona.
Probleemipõhise õppe videojuhis tudengitele
Probleemipõhise õppe hindamisest
Üks keerukamaid küsimusi PPÕ juures on, kuidas seda hinnata.
Järgnevalt on esitatud mõningad võimalused koos kommentaaridega:
Üks keerukamaid küsimusi PPÕ juures on, kuidas seda hinnata.
Järgnevalt on esitatud mõningad võimalused koos kommentaaridega:
- Hinnata nii, nagu tavaliselt. Kommentaar: kuna õppimine on olnud teistsugune, võivad PPÕga õppinud õppijate tulemused olla veidi madalamad. Samal ajal peaks õppimine ja hindamine järgima sama loogikat. Kokkuvõttes on ilmselt situatsioone, mille puhul on nn tavapärane hindamine õigustatud, isegi kui õpitud on probleemipõhiselt. Kaaluda tasub ka suurema kompekshindamise võimalusi.
- Hinnata iseõppimise teel saadud probleemilahendusi esitatud aruannete põhjal. E-keskkonnas tuleb samasuguste ülesannete puhul hoida tehniliste vahenditega ära võimalus, et üksteise töid enne enda aruande esitamist nähakse. Kommentaar: selle variandi puuduseks on, et hinnatakse üksikisiku tööd, mitte rühmaliikmete tehtud töö ja ühise mõtlemise sünergiat. Selle puuduse kõrvaldamiseks võib hinnata rühmana esitatud aruannet ning kombineerida seda rühmaliikmete omavahelise panuse hindamisega.
- Hinnata lisaks ainealastele teadmistele ka üldisi pädevusi. Seda on kõige keerulisem teostada, samas aga aitab üldiste pädevuste hindamine neid senisest enam väärtustada. Mõned võimalused:
- a) hinnata probleemi lahendamiseks vajaliku kirjanduse leidmise oskust (juhul, kui lugemismaterjali pole ette antud või see on ette antud osaliselt) ning sellest olulisima selekteerimist probleemi lahenduse vajalikkusest lähtuvalt;
- b) hinnata rühma juhtimisel kasutatud tegevusi: vestluse juhtimist, vähem aktiivsete julgustamist, arendavate küsimuste küsimist, aktiivse kuulamise oskuste rakendamist jne.
- c) hinnata analüüsioskust probleemile antud lahenduste põhjal. Konkreetsemalt saab tähelepanu pöörata argumenteerimisoskusele, tõenduspõhisusele ning lahenduste teostatavuse analüüsile. Kommentaar: Üldisi pädevusi on soovitav hinnata mitte-eristavalt, koos kujundavate kommentaaridega. Hea mõte on ka õppijate vastastikhindamise kasutamine.
- Biggs, J., Tang, C. (2008). Õppimist väärtustav õpetamine ülikoolis. Tartu Ülikooli Kirjastus. (vt indeksist probleemõppe lehekülgi ja soovitusi hindamise kohta).
- Donnelly, R. (2009). The nexus of problem-based learning and learning technology: Does it enable transformative practice? http://www.eurodl.org/?p=current&article=371
- Donnelly, R. (2006). Blended problem-based learning for teacher education: lessons learnt. http://www.informaworld.com/smpp/section?content=a747722428&fulltext=713240928
- Hakkarainen, K., Lonka, K. (2005). Probleemipõhine õppimine. Kogumikus: Pilli, E., Jõgi, L., Ristolainen, T. (Toim.), Õppimine ja õpetamine avatud ülikoolis, lk 262-272. Tartu Ülikooli Kirjastus.
- Jonassen, D.H. (2004). Learning to Solve Problems. An Instructional Design Guide.
- McCall, I. (2010). Online enhanced problem-based learning: assessing a blended learning framework http://www.informaworld.com/smpp/section?content=a919240049&fulltext=713240928
- McAlpine, I., Pannan L. and Fitzmaurice K. (2008). Steps towards using an enquiry-based blended learning design for curriculum change in Health Scienceshttp://www.ascilite.org.au/conferences/melbourne08/procs/mcalpine.pdf
- Mikk, J., Asser, H. (2000). Probleemõpe kõrgkoolis. Maastrichti kogemus. http://raud.ut.ee/~jaanm/probleemope.htm
- Pilli, E. (2008). Väljundipõhine hindamine kõrgkoolis.
- Pilli, E. (2014). Probleemipõhine õpe kõrgkoolis. https://sisu.ut.ee/pbl
- Taradi, S. K., Taradi, M., Radi, K. and Pokrajac, N. (2005). Blending problem-based learning with Web technology positively impacts student learning outcomes in acid-base physiology http://advan.physiology.org/cgi/content/full/29/1/35
- Tulving, E. (2002). Mälu. Tartu Ülikooli Kirjastus.
- Wee Keng Neo, L. (2004). Jump Start: Authentic Problem-based Learning. Pearson: Prentice Hall.
- Di Marco, S., Maneira, A., Ribeiro, P., Maneira, M.J.P. (2009). Blended-learning in Science and Technology. A Collaborative Project-Based Course in Experimental Physics http://www.elearningeuropa.info/files/media/media20250.pdf
Rühmatöö eesmärgiks on saada e-õppes toimuva rühmatöö kogemus - jagada rollid, jagada ülesanded, kasutada suhtlemiseks ning töö vormistamiseks erinevaid tehnilisi vahendeid, pidada kinni tähtaegadest, arvestada rühmakaaslastega, koostada ühine kokkuvõte. Seega me MÄNGIME seda rühmatöö tegemist - seetõttu on ka rühmatöös kasutatavad õppematerjalid lihtsad.
Rühm ja rollid
Selles rühmatöös saab osaleda kokku 8 inimest (minimaalselt 4). Pärast rühma registreerumist leppige omavahel rühmafoorumis kokku rollid: kes on ajurünnaku juht (1), kes kirjutaja (1) ja kes õppijad (vähemalt 2).
Juhi ülesandeks on arutelu organiseerimine, küsimuste esitamine, järelduste tegemine. Tema ütleb, millal töö algab ja mida järgnevalt tehakse, millised on tähtajad ja millal minnakse järgmise tegevuse juurde. Kirjutaja vastutab, et arutelu põhipunktid, märksõnad, eesmärgid saaksid korrektselt kirja. Kuna õppijad saadavad oma mõtted foorumisse, tuleb kirjutajal saadetud mõtted lõpuks koondada ja toimetada. Vahepeal on ilmselt vaja ka laekunud mõtteid täpsustada või üle küsida. Ehk õppijad teevad mustandi ja kirjutaja vormistab puhtandi. Tuutori rollis on üks kursuse läbiviijatest (Triin). Igas rühmas peaks olema lisaks eelnimetatud rollidele veel inimesed õppija rollis. Õppijad tegutsevad vastavalt juhi juhistele ja osalevad ajurünnakus võimalikult aktiivselt.
Probleem: Ebaõnnestunud rühmatöö
Te osalete kursusel, kus üheks ülesandeks on sooritada veebipõhises õpikeskkonnas rühmatöö. Rühma ülesandeks on analüüsida ühiselt etteantud juhtumit ning esitada analüüsi kokkuvõte üldisesse foorumisse. Satute ühte rühma inimestega, kes on väga passiivsed. Läheneb rühmatöö esitamise tähtaeg, kuid teie rühma foorumis valitseb vaikus.
Juhised tegutsemiseks
10 päeva jooksul peaksite läbi tegema antud probleemi lahendamise kõik sammud. Soovituslikult võite aega jaotada järgmiselt: I etapile 3 päeva, II etapile 3 päeva ja III etapile 4 päeva.
Seega peaksite:
Esmalt leppima rühmafoorumis kokku rollid. Ilma juhita ja kirjutajata ei saa rühmatööd alustada!
I etapis ajurünnakuna (rühmafoorumis):
II etapis otsima iseseisvalt informatsiooni ja vastuseid uurimisküsimustele. Jagage leitud infot rühmafoorumis.
III etapis koostama (privaatses rühmafoorumis või -vikis) ja esitama ühise rühmatöö kokkuvõtte (foorumisse Rühmatöö kokkuvõte).
E-vahendite kasutamine
Privaatses rühmafoorumis toimub reeglina arutelu, oma mõtete esitamine, täpsustavate küsimuste küsimine, juhendamine, arutlemine jne. Foorumisse on mugav saata ka leitud materjalide faile. Foorumis valmib seega nagu rühmatöö mustand.
Rühmavikisse on mugav hakata kohe saadetud mõtteid protokollima ja puhtandit vormistama. Seda peaks tegema kirjutaja. Vikit saavad täiendada kõik rühmaliikmed. Ehk kui teile tundub, et keegi (kirjutaja) on millestki valesti aru saanud või midagi lisamata jätnud, võite seda ise parandada. Kokkuvõte võib olla teile sobivas formaadis (tekstina, videona).
Ülesanne on täidetud, kui iga inimene on enda rollis rühmatöös aktiivselt osalenud ja on esitatud ühine rühmatöö kokkuvõte (foorumisse Rühmatöö kokkuvõte - millist rühmatööd tegite, kes osalesid, millise tulemuseni jõudsite, millised probleemid esinesid, kas ja kuidas saate seda meetodit edaspidi enda õppetöös kasutada).
Kuna rühmatöö ise oli eelkõige rühmatöö kogemuse saamiseks ja konkreetse meetodi katsetamiseks, siis kokkuvõtte rõhk on just selle meetodi (PPÕ) katsetamise kogemuste analüüsil. Sellest kokkuvõttest peaksid ka teised õppijad (kes katsetasid teist meetodit) saama ülevaate, kuidas PPÕ e-õpes toimis ja kas seda ise hiljem katsetada tasub. Ehk me kõik soovime õppida teie rühma kordaminekutest ja probleemidest.
Rühm ja rollid
Selles rühmatöös saab osaleda kokku 8 inimest (minimaalselt 4). Pärast rühma registreerumist leppige omavahel rühmafoorumis kokku rollid: kes on ajurünnaku juht (1), kes kirjutaja (1) ja kes õppijad (vähemalt 2).
Juhi ülesandeks on arutelu organiseerimine, küsimuste esitamine, järelduste tegemine. Tema ütleb, millal töö algab ja mida järgnevalt tehakse, millised on tähtajad ja millal minnakse järgmise tegevuse juurde. Kirjutaja vastutab, et arutelu põhipunktid, märksõnad, eesmärgid saaksid korrektselt kirja. Kuna õppijad saadavad oma mõtted foorumisse, tuleb kirjutajal saadetud mõtted lõpuks koondada ja toimetada. Vahepeal on ilmselt vaja ka laekunud mõtteid täpsustada või üle küsida. Ehk õppijad teevad mustandi ja kirjutaja vormistab puhtandi. Tuutori rollis on üks kursuse läbiviijatest (Triin). Igas rühmas peaks olema lisaks eelnimetatud rollidele veel inimesed õppija rollis. Õppijad tegutsevad vastavalt juhi juhistele ja osalevad ajurünnakus võimalikult aktiivselt.
Probleem: Ebaõnnestunud rühmatöö
Te osalete kursusel, kus üheks ülesandeks on sooritada veebipõhises õpikeskkonnas rühmatöö. Rühma ülesandeks on analüüsida ühiselt etteantud juhtumit ning esitada analüüsi kokkuvõte üldisesse foorumisse. Satute ühte rühma inimestega, kes on väga passiivsed. Läheneb rühmatöö esitamise tähtaeg, kuid teie rühma foorumis valitseb vaikus.
Juhised tegutsemiseks
10 päeva jooksul peaksite läbi tegema antud probleemi lahendamise kõik sammud. Soovituslikult võite aega jaotada järgmiselt: I etapile 3 päeva, II etapile 3 päeva ja III etapile 4 päeva.
Seega peaksite:
Esmalt leppima rühmafoorumis kokku rollid. Ilma juhita ja kirjutajata ei saa rühmatööd alustada!
I etapis ajurünnakuna (rühmafoorumis):
- selgitama välja probleemikirjeldusest tundmatud terminid ja kontseptsioonid
- defineerima probleemi
- analüüsima probleemi pakkudes võimalikult palju erinevaid selgitusi
- kritiseerima pakutud selgitusi
- formuleerima õpieesmärgid ja uurimisküsimused
- jagama rühmas edasised ülesanded
II etapis otsima iseseisvalt informatsiooni ja vastuseid uurimisküsimustele. Jagage leitud infot rühmafoorumis.
III etapis koostama (privaatses rühmafoorumis või -vikis) ja esitama ühise rühmatöö kokkuvõtte (foorumisse Rühmatöö kokkuvõte).
E-vahendite kasutamine
Privaatses rühmafoorumis toimub reeglina arutelu, oma mõtete esitamine, täpsustavate küsimuste küsimine, juhendamine, arutlemine jne. Foorumisse on mugav saata ka leitud materjalide faile. Foorumis valmib seega nagu rühmatöö mustand.
Rühmavikisse on mugav hakata kohe saadetud mõtteid protokollima ja puhtandit vormistama. Seda peaks tegema kirjutaja. Vikit saavad täiendada kõik rühmaliikmed. Ehk kui teile tundub, et keegi (kirjutaja) on millestki valesti aru saanud või midagi lisamata jätnud, võite seda ise parandada. Kokkuvõte võib olla teile sobivas formaadis (tekstina, videona).
Ülesanne on täidetud, kui iga inimene on enda rollis rühmatöös aktiivselt osalenud ja on esitatud ühine rühmatöö kokkuvõte (foorumisse Rühmatöö kokkuvõte - millist rühmatööd tegite, kes osalesid, millise tulemuseni jõudsite, millised probleemid esinesid, kas ja kuidas saate seda meetodit edaspidi enda õppetöös kasutada).
Kuna rühmatöö ise oli eelkõige rühmatöö kogemuse saamiseks ja konkreetse meetodi katsetamiseks, siis kokkuvõtte rõhk on just selle meetodi (PPÕ) katsetamise kogemuste analüüsil. Sellest kokkuvõttest peaksid ka teised õppijad (kes katsetasid teist meetodit) saama ülevaate, kuidas PPÕ e-õpes toimis ja kas seda ise hiljem katsetada tasub. Ehk me kõik soovime õppida teie rühma kordaminekutest ja probleemidest.
Meie rühmas oli 9 inimest:
Pille Granovski, Tatjana Guštšina, Ulvi Kaasik, Aigi Kikkas, Maia Lust, Tiit Mauer, Valeria Palm, Katrin Remiküll, Piret Viil
Meie rühma teemaks oli: ebaõnnestunud rühmatöö.
Rühmatöö ülesandeks seega kujunes etteantud juhtumi ühine analüüs ning selle analüüsi kokuvõtte esitamine.
Rühmale etteantud juhtum: Satute ühte rühma inimestega, kes on väga passiivsed. Läheneb rühmatöö esitamise tähtaeg, kuid teie rühma foorumis valitseb vaikus.
Rollide jaotumine meie rühmas:
rühma juht- Ulvi Kaasik;
kirjutaja - Maia Lust;
õpilased - Pille Granovski,Tatjana Guštšina, Aigi Kikkas, Tiit Mauer, Valeria Palm, Katrin Remiküll, Piret Viil;
Töö etapid:
Ajurünnak : probleemi defineerimiseks ja analüüsimiseks.
Ajurünnak toimus privaatses rühmafoorumis, kus Ulvi algatas vastava teema. Võttes kokku kõiki avaldatud arvamusi, meil kujunes nimekiri ebaõnnestunud töö põhjustest:
Teise sammuna analüüsisime igat põhjust kasutades SWOT (seda pakkusin välja mina, mulle tundus,et on hea võimalus selleks, et proovida igat põhjust mitmekülgselt analüüsida) kohandatud algorütmi, nimelt lähtuvalt rühmatöö eesmärgist ja ülesandest kohandasime seda selliselt: igat põhjust üritasime lahti kirjutada järgneva nelja kriteeriumi alusel 1) ennetus ( kuidas ennetada selle probleemi teket e-õppes) 2) võimalused (kui oletame, et probleem on siiski olemas, siis kuidas seda saab tugevuseks pöörata ja rühmatöös ära kasutada) 3) parendus (kui oletame, et probleem on olemas, kuidas me saaksime seda probleemi lahendada, milliste võtete,meetodite kasutamise kaudu seda teeksime?) 4)kavandamine (kuidas tuleks e-õpe kursust kavandada antud probleemi vältimiseks, mida tuleks arvestada)
Sellel sammul väga põhjalikku tööd tegi rühmas Aigi Kikkas, kes sisuliselt analüüsis kõiki põhjusi väga põhjalikult. Täiendusi tuli ka Katrin Remikülli ja minu poolt:
Siin on siis meie rühma poolt ebaõnnestunud rühmatöö põhjuste analüüs:
erinev arusaam püstitatud ülesandest;
ENNETUS – tööjuhendid väga hästi läbi mõelda, võimalusel lasta need kellegi poolt (väljastpoolt kursust) üle vaadata ja koos arutada, kas saadi aru ühtemoodi.
VÕIMALUSED – läbi erinevate arusaamiste võib saada häid ideid ja mõtteid, mida tuutor (kursuse läbiviija) saab rakendada olemasolevasse kursusesse (kombineerida olemasolevate ülesannetega);
PARENDUS – korraldada veebiseminar, koguneda jututoas, skypeś, kus tekkinud probleemid läbi arutatakse; KAVANDAMINE – planeerida ühised, veebipõhised kokkusaamised juba kursuse ajakavasse, et kursusel osalejad teaksid nendega varakult arvestada.
erinev arvuti kasutamise oskus;
ENNETUS – uurida kursusel osalejate tausta või vajadusel lisada e-õppe keskkonda sobilikke arvutialaste oskuste juhendeid;
VÕIMALUSED – rühma/paaritöös ülesannete jaotamine vastavalt oskuste tasemele; lisaks võimalus paariti/rühmasiseselt üksteist toetada, juhendada;
PARENDUS – juhendite pakkumine; rühmakaaslaste omavaheline õpetamine;
KAVANDAMINE – võimalike juhendmaterjalide kogumine, koostamine.
liiga suur rühm;
ENNETUS – piirata kursusel osalevate õppijate arvu või kursuse jaotamine omakorda sõltumatuteks rühmadeks; VÕIMALUSED – osad rühmatöö etapid väikestes rühmades, hiljem rühmad liita, et saada rohkem häid ideid, mõtteid;
PARENDUS - Võiks kasutada erinevaid rühmatöö meetodeid, näiteks lumepalli meetodit, kus algselt teevad rühma liikmed ülesande individuaalselt, seejärel jaotatakse nad paaridesse ja peavad kahepeale ülesande lahendama, seejärel liidetakse 2 paari neljastesse rühmadesse jne. (oleneb, palju inimesi on). Lõpuks esitavad suured rühmad teistele oma ülesannete lahendusi.
KAVANDAMINE – erinevate tööülesannete ja juhendite koostamine/kohandamine lähtuvalt rühmaliikmete arvust.
pole kindlat rollide jaotust ja vastutust oma osa tegemise eest;
ENNETUS – rollikirjeldused;
VÕIMALUSED -iga rühmaliige valiks endale ülesande vastavalt rollikirjeldusele.
PARENDUS - Võiks igal ühel lähtudes rolli kirjeldusest küsida, millega konkreetselt see inimene hakkab rühmatöö ajal tegelema ning mille eest vastutab. Kui inimene on ise endale valinud vastutusala, siis võimalik, et ta on ka punktuaalsem oma osa täitmisel;
KAVANDAMINE – rollide kirjeldused ja vastavalt hindamiskriteeriumide väljatöötamine, mis enam õppijaid motiveeriks.
füüsilised põhjused: aja puudus töö tõttu, interneti või arvuti puudus jne
ENNETUS – teavitada kursusele registreerimisel kõiki õppijaid enne lõplikku kinnitamist iseseisva ja rühmatöö ajakulust (kui palju potentsiaalselt kursusel ette nähtud tööd aega võtavad, millised vahendid peavad olemas olema, ilma milleta ei ole võimalik kursusel osaleda;
VÕIMALUSED - uurida igalt inimeselt enne kursuse algust, kas on olemas asjaolusid, mis võivad rühmatöö tegemist, kuidagi takistada.
PARENDUS -Luua konkreetne rühmatöö jaoks ette antud päevade tabel, kus iga rühmaliige valib endale graafiku alusel sobiva online aja;
KAVANDAMINE – võimalused vahendite kasutamiseks kursuse korraldaja poolt (arvutiklasside kasutamise ajad jne)
liiga optimistlikud ootused teiste rühma liikmete suhtes;
ENNETUS – igaühe panuse hindamine lõpptulemuse arvestamisel;
VÕIMALUSED -Iga üks võiks teistele rühmaliikmetele öelda, mida ta saab teha selle
rühmatöö raames; öelda, kui palju aega on ta nõus rühmatööle kulutama, päevade või nädalate lõikes
PARENDUS - iga rühma liige võiks ise kirjutada rühmatöö algul milliseid konkreetseid ülesandeid ta on valmis täitma, see muidugi eeldab väga konkreetset ja detailset rühmatöö juhist;
KAVANDAMINE – kursuse hindamiskriteeriumidesse abil igaühe panuse arvestamise sisse kirjutamine.
liiga pikk tähtaeg rühmatöö tegemiseks;
ENNETUS – aja jaotamine etappideks, ära näidata, millised tööd tuleb selle ,,pika“ aja jooksul ära teha;
VÕIMALUSED - pika tähtaja rühmatöö puhul, ning selle jaotumisel etappideks, oleks mõeldav koondhindamine, kus hinnatakse igat läbitud rühmatöö etappi.
PARENDUS – võimalus rühmaga kiiremini edasi liikuda, motivatsioon varem lõpetada;
KAVANDAMINE -Kavandada igale rühmatöö etapile hindamine ja hindamiskriteeriumid, s.t mida konkreetselt sellel etapil rühmatöö liikmetel hindama hakatakse.
erinev kogemus rühmatöö tegemisel üleüldse;
ENNETUS – eeltestimine/küsitlemine või kõigile sobivate juhendite koostamine (suurte kogemustega õppuritel võimalus seda osa mitte tudeerida);
VÕIMALUSED – kogenenumad juhendavad vähemkogenuid, hinnatakse mõlema panust natuke erinevate kriteeriumide alusel;
PARENDUS – veebiseminarid tekkivate küsimuste lahendamiseks, võimalus pidevalt pöörduda tuutori poole; KAVANDAMINE – teha koostööd teiste koolitajatega; õpetajatega, õppejõududega nende oskuste arendamiseks?
juhtivate rollide ja sellega kaasneva vastutuse kartus;
ENNETUS – tööülesannete lahtiselgitamine; kõikide panuse hindamine;
VÕIMALUSED – juhtideks kaasata neid, kellel on tahe olemas;
PARENDUS – kartuse vähendamine selgitades, julgustades, selgitades;
KAVANDAMINE – hinnata juhi tööpanust, mitte oskust teisi tööle saada.
hirm olla rumal teiste, võõraste inimeste silmis, seega tihti passiivne olek;
ENNETUS - võiks enne rühmatöö algust sõlmida kokkulepped rühmas, kus oleks muuhulgas nt: luba eksida ja eksimusest õppida;
VÕIMALUSED -õppijate puhul peamiselt positiivsete aspektide väljatoomine, toetamine, et nad muutuksid julgemaks;
PARENDUS - kriitikat vähem ja olgu konstruktiivne;
KAVANDAMINE - hinnata juhi tööpanust, mitte oskust teisi tööle saada.
konsensuse puudumine rühmatööd puudutavates küsimustes;
ENNETUS - kokkulepete seadmine, et kui mingi asi on vaieldav, hääletamise käigus nt lahendada; rühmatöö eelneval etapil uurida rühmas konsensuse võimalust teatud testi või soojendusülesande kaudu
VÕIMALUSED - sarnaseid seisukohti omavad liikmed väikerühmadesse ja kaitsevad seda ühisel veebiseminaril; PARENDUS - rühmatöö juht teeb kokkuvõtte erinevatest seisukohtadest ja võtab seejärel vastutuse ühtseks seisukohaks;
KAVANDAMINE - rühmatöö jooksul peaks olema paar peegeldusülesannet, et õpilastel oleks ettekujutus sellest, kas nad liiguvad õiges suunas; moderaator on hea asi, kuid siin pigem ülesanded, mis seavad õpilasi oma otsusi mitmeti analüüsima
puudulik ettekujutus ja ülevaade ühistöö vahenditest, mida saab veebis rühmatöö jaoks kasutada.
ENNETUS – selgitada, kursuse alguses nende tutvustamiseks eraldi aeg ja ülesanded. Tuleks kõigile rühma liikmetele tutvustada neid vahendeid, üks liige peaks ka alusdokumendi looma ja jagama teistele välja.
VÕIMALUSED -ühiselt valitakse koostöö keskkonnaks kõige lihtsamad ja/või kogenenumad kasutajad on vähem kogenematutele mentoriteks
PARENDUS -moodustuvad koostöövõimelised paarid
KAVANDAMINE -erinevate juhendite koostamine, rühmasisese õppija ja mentori rollide täpsustamine
Raskused mida koges meie rühm rühmatöö ülesande täitmisel:
KAS JA KUIDAS kasutaksin antud meetodid oma aines:
HINNANG Olles enesekriitilised tuleb tunnistada, et kuigi pidime ebaõnnestunud rühmatöö juhtumit ainult läbi mängima, läks meil see ülesanne liiga elulähedaseks. Enamik rühmaliikmeid olid suhteliselt passiivsed ja tööd tegid ainult mõned üksikud, kellest ka eelpool juttu on.Loodame, siiski, et meie kogemus aitas meil teha elulähedast analüüsi.
Pille Granovski, Tatjana Guštšina, Ulvi Kaasik, Aigi Kikkas, Maia Lust, Tiit Mauer, Valeria Palm, Katrin Remiküll, Piret Viil
Meie rühma teemaks oli: ebaõnnestunud rühmatöö.
Rühmatöö ülesandeks seega kujunes etteantud juhtumi ühine analüüs ning selle analüüsi kokuvõtte esitamine.
Rühmale etteantud juhtum: Satute ühte rühma inimestega, kes on väga passiivsed. Läheneb rühmatöö esitamise tähtaeg, kuid teie rühma foorumis valitseb vaikus.
Rollide jaotumine meie rühmas:
rühma juht- Ulvi Kaasik;
kirjutaja - Maia Lust;
õpilased - Pille Granovski,Tatjana Guštšina, Aigi Kikkas, Tiit Mauer, Valeria Palm, Katrin Remiküll, Piret Viil;
Töö etapid:
Ajurünnak : probleemi defineerimiseks ja analüüsimiseks.
Ajurünnak toimus privaatses rühmafoorumis, kus Ulvi algatas vastava teema. Võttes kokku kõiki avaldatud arvamusi, meil kujunes nimekiri ebaõnnestunud töö põhjustest:
- erinev arusaam püstitatud ülesandest;
- erinev arvuti kasutamise oskus;
- liiga suur rühm;
- pole kindlat rollide jaotust ja vastutust oma osa tegemise eest;
- füüsilised põhjused: aja puudus töö tõttu, interneti või arvuti puudus jne
- liiga optimistlikud ootused teiste rühma liikmete suhtes;
- liiga pikk tähtaeg rühmatöö tegemiseks;
- erinev kogemus rühmatöö tegemisel üleüldse;
- juhtivate rollide ja sellega kaasneva vastutuse kartus;
- hirm olla rumal teiste, võõraste inimeste silmis, seega tihti passiivne olek;
- konsensuse puudumine rühmatööd puudutavates küsimustes;
- puudulik ettekujutus ja ülevaade ühistöö vahenditest, mida saab veebis rühmatöö jaoks kasutada.
Teise sammuna analüüsisime igat põhjust kasutades SWOT (seda pakkusin välja mina, mulle tundus,et on hea võimalus selleks, et proovida igat põhjust mitmekülgselt analüüsida) kohandatud algorütmi, nimelt lähtuvalt rühmatöö eesmärgist ja ülesandest kohandasime seda selliselt: igat põhjust üritasime lahti kirjutada järgneva nelja kriteeriumi alusel 1) ennetus ( kuidas ennetada selle probleemi teket e-õppes) 2) võimalused (kui oletame, et probleem on siiski olemas, siis kuidas seda saab tugevuseks pöörata ja rühmatöös ära kasutada) 3) parendus (kui oletame, et probleem on olemas, kuidas me saaksime seda probleemi lahendada, milliste võtete,meetodite kasutamise kaudu seda teeksime?) 4)kavandamine (kuidas tuleks e-õpe kursust kavandada antud probleemi vältimiseks, mida tuleks arvestada)
Sellel sammul väga põhjalikku tööd tegi rühmas Aigi Kikkas, kes sisuliselt analüüsis kõiki põhjusi väga põhjalikult. Täiendusi tuli ka Katrin Remikülli ja minu poolt:
Siin on siis meie rühma poolt ebaõnnestunud rühmatöö põhjuste analüüs:
erinev arusaam püstitatud ülesandest;
ENNETUS – tööjuhendid väga hästi läbi mõelda, võimalusel lasta need kellegi poolt (väljastpoolt kursust) üle vaadata ja koos arutada, kas saadi aru ühtemoodi.
VÕIMALUSED – läbi erinevate arusaamiste võib saada häid ideid ja mõtteid, mida tuutor (kursuse läbiviija) saab rakendada olemasolevasse kursusesse (kombineerida olemasolevate ülesannetega);
PARENDUS – korraldada veebiseminar, koguneda jututoas, skypeś, kus tekkinud probleemid läbi arutatakse; KAVANDAMINE – planeerida ühised, veebipõhised kokkusaamised juba kursuse ajakavasse, et kursusel osalejad teaksid nendega varakult arvestada.
erinev arvuti kasutamise oskus;
ENNETUS – uurida kursusel osalejate tausta või vajadusel lisada e-õppe keskkonda sobilikke arvutialaste oskuste juhendeid;
VÕIMALUSED – rühma/paaritöös ülesannete jaotamine vastavalt oskuste tasemele; lisaks võimalus paariti/rühmasiseselt üksteist toetada, juhendada;
PARENDUS – juhendite pakkumine; rühmakaaslaste omavaheline õpetamine;
KAVANDAMINE – võimalike juhendmaterjalide kogumine, koostamine.
liiga suur rühm;
ENNETUS – piirata kursusel osalevate õppijate arvu või kursuse jaotamine omakorda sõltumatuteks rühmadeks; VÕIMALUSED – osad rühmatöö etapid väikestes rühmades, hiljem rühmad liita, et saada rohkem häid ideid, mõtteid;
PARENDUS - Võiks kasutada erinevaid rühmatöö meetodeid, näiteks lumepalli meetodit, kus algselt teevad rühma liikmed ülesande individuaalselt, seejärel jaotatakse nad paaridesse ja peavad kahepeale ülesande lahendama, seejärel liidetakse 2 paari neljastesse rühmadesse jne. (oleneb, palju inimesi on). Lõpuks esitavad suured rühmad teistele oma ülesannete lahendusi.
KAVANDAMINE – erinevate tööülesannete ja juhendite koostamine/kohandamine lähtuvalt rühmaliikmete arvust.
pole kindlat rollide jaotust ja vastutust oma osa tegemise eest;
ENNETUS – rollikirjeldused;
VÕIMALUSED -iga rühmaliige valiks endale ülesande vastavalt rollikirjeldusele.
PARENDUS - Võiks igal ühel lähtudes rolli kirjeldusest küsida, millega konkreetselt see inimene hakkab rühmatöö ajal tegelema ning mille eest vastutab. Kui inimene on ise endale valinud vastutusala, siis võimalik, et ta on ka punktuaalsem oma osa täitmisel;
KAVANDAMINE – rollide kirjeldused ja vastavalt hindamiskriteeriumide väljatöötamine, mis enam õppijaid motiveeriks.
füüsilised põhjused: aja puudus töö tõttu, interneti või arvuti puudus jne
ENNETUS – teavitada kursusele registreerimisel kõiki õppijaid enne lõplikku kinnitamist iseseisva ja rühmatöö ajakulust (kui palju potentsiaalselt kursusel ette nähtud tööd aega võtavad, millised vahendid peavad olemas olema, ilma milleta ei ole võimalik kursusel osaleda;
VÕIMALUSED - uurida igalt inimeselt enne kursuse algust, kas on olemas asjaolusid, mis võivad rühmatöö tegemist, kuidagi takistada.
PARENDUS -Luua konkreetne rühmatöö jaoks ette antud päevade tabel, kus iga rühmaliige valib endale graafiku alusel sobiva online aja;
KAVANDAMINE – võimalused vahendite kasutamiseks kursuse korraldaja poolt (arvutiklasside kasutamise ajad jne)
liiga optimistlikud ootused teiste rühma liikmete suhtes;
ENNETUS – igaühe panuse hindamine lõpptulemuse arvestamisel;
VÕIMALUSED -Iga üks võiks teistele rühmaliikmetele öelda, mida ta saab teha selle
rühmatöö raames; öelda, kui palju aega on ta nõus rühmatööle kulutama, päevade või nädalate lõikes
PARENDUS - iga rühma liige võiks ise kirjutada rühmatöö algul milliseid konkreetseid ülesandeid ta on valmis täitma, see muidugi eeldab väga konkreetset ja detailset rühmatöö juhist;
KAVANDAMINE – kursuse hindamiskriteeriumidesse abil igaühe panuse arvestamise sisse kirjutamine.
liiga pikk tähtaeg rühmatöö tegemiseks;
ENNETUS – aja jaotamine etappideks, ära näidata, millised tööd tuleb selle ,,pika“ aja jooksul ära teha;
VÕIMALUSED - pika tähtaja rühmatöö puhul, ning selle jaotumisel etappideks, oleks mõeldav koondhindamine, kus hinnatakse igat läbitud rühmatöö etappi.
PARENDUS – võimalus rühmaga kiiremini edasi liikuda, motivatsioon varem lõpetada;
KAVANDAMINE -Kavandada igale rühmatöö etapile hindamine ja hindamiskriteeriumid, s.t mida konkreetselt sellel etapil rühmatöö liikmetel hindama hakatakse.
erinev kogemus rühmatöö tegemisel üleüldse;
ENNETUS – eeltestimine/küsitlemine või kõigile sobivate juhendite koostamine (suurte kogemustega õppuritel võimalus seda osa mitte tudeerida);
VÕIMALUSED – kogenenumad juhendavad vähemkogenuid, hinnatakse mõlema panust natuke erinevate kriteeriumide alusel;
PARENDUS – veebiseminarid tekkivate küsimuste lahendamiseks, võimalus pidevalt pöörduda tuutori poole; KAVANDAMINE – teha koostööd teiste koolitajatega; õpetajatega, õppejõududega nende oskuste arendamiseks?
juhtivate rollide ja sellega kaasneva vastutuse kartus;
ENNETUS – tööülesannete lahtiselgitamine; kõikide panuse hindamine;
VÕIMALUSED – juhtideks kaasata neid, kellel on tahe olemas;
PARENDUS – kartuse vähendamine selgitades, julgustades, selgitades;
KAVANDAMINE – hinnata juhi tööpanust, mitte oskust teisi tööle saada.
hirm olla rumal teiste, võõraste inimeste silmis, seega tihti passiivne olek;
ENNETUS - võiks enne rühmatöö algust sõlmida kokkulepped rühmas, kus oleks muuhulgas nt: luba eksida ja eksimusest õppida;
VÕIMALUSED -õppijate puhul peamiselt positiivsete aspektide väljatoomine, toetamine, et nad muutuksid julgemaks;
PARENDUS - kriitikat vähem ja olgu konstruktiivne;
KAVANDAMINE - hinnata juhi tööpanust, mitte oskust teisi tööle saada.
konsensuse puudumine rühmatööd puudutavates küsimustes;
ENNETUS - kokkulepete seadmine, et kui mingi asi on vaieldav, hääletamise käigus nt lahendada; rühmatöö eelneval etapil uurida rühmas konsensuse võimalust teatud testi või soojendusülesande kaudu
VÕIMALUSED - sarnaseid seisukohti omavad liikmed väikerühmadesse ja kaitsevad seda ühisel veebiseminaril; PARENDUS - rühmatöö juht teeb kokkuvõtte erinevatest seisukohtadest ja võtab seejärel vastutuse ühtseks seisukohaks;
KAVANDAMINE - rühmatöö jooksul peaks olema paar peegeldusülesannet, et õpilastel oleks ettekujutus sellest, kas nad liiguvad õiges suunas; moderaator on hea asi, kuid siin pigem ülesanded, mis seavad õpilasi oma otsusi mitmeti analüüsima
puudulik ettekujutus ja ülevaade ühistöö vahenditest, mida saab veebis rühmatöö jaoks kasutada.
ENNETUS – selgitada, kursuse alguses nende tutvustamiseks eraldi aeg ja ülesanded. Tuleks kõigile rühma liikmetele tutvustada neid vahendeid, üks liige peaks ka alusdokumendi looma ja jagama teistele välja.
VÕIMALUSED -ühiselt valitakse koostöö keskkonnaks kõige lihtsamad ja/või kogenenumad kasutajad on vähem kogenematutele mentoriteks
PARENDUS -moodustuvad koostöövõimelised paarid
KAVANDAMINE -erinevate juhendite koostamine, rühmasisese õppija ja mentori rollide täpsustamine
Raskused mida koges meie rühm rühmatöö ülesande täitmisel:
- Ei olnud selgesti välja toodud konkreetsed tähtajad ja sammud;
- Kõik olid erineval ajal online, seega kohati töö seiskus;
- Osad inimesed olid passiivsed, teadmata põhjustel;
- Mitu üsna aktiivset liiget;
- Vedaja rollis sai erineval ajal olla mitu inimest, isegi ajurünnaku puhul;
- Üsna põhjalik analüüs ja lähenemine seatud probleemile;
KAS JA KUIDAS kasutaksin antud meetodid oma aines:
- Seda meetodit kasutaksin järgmisel aastal õpilaste uurimistöö juhendamisel, juhul kui õpilased põhikooli või gümnaasiumi astmes, tahavad oma uurimistööd rühmana teha;
- Tuleks mõelda natuke sellele kuidas seda meetodit rakendada eesti keele teise keelena õpetamisel, hetkel ideed puuduvad, kuna tahan enne enda jaoks meetodit selgeks saada;
HINNANG Olles enesekriitilised tuleb tunnistada, et kuigi pidime ebaõnnestunud rühmatöö juhtumit ainult läbi mängima, läks meil see ülesanne liiga elulähedaseks. Enamik rühmaliikmeid olid suhteliselt passiivsed ja tööd tegid ainult mõned üksikud, kellest ka eelpool juttu on.Loodame, siiski, et meie kogemus aitas meil teha elulähedast analüüsi.
Tänan kokkuvõtte eest!
Ühest küljes on kurb, et teie rühmatöö kujunes ülesandena antud probleemi reaalseks näiteks, kuid teisest küljest annab saadud kogemus isegi rohkem võimalusi sellest ise õppida. Teie kirjapandud ebaõnnestunud rühmatöö põhjuste analüüs annab head juhtnöörid tulevikuks, kui plaanite ise veebipõhist rühmatööd korraldada.
Ühest küljes on kurb, et teie rühmatöö kujunes ülesandena antud probleemi reaalseks näiteks, kuid teisest küljest annab saadud kogemus isegi rohkem võimalusi sellest ise õppida. Teie kirjapandud ebaõnnestunud rühmatöö põhjuste analüüs annab head juhtnöörid tulevikuks, kui plaanite ise veebipõhist rühmatööd korraldada.