Mari Karm
Refleksioonietapis toimub tervikliku pildi loomine õpitust, õpitu kasutamine uutes seostes ja uutes olukordades, omapoolse suhtumise kujundamine ja arusaamade muutmine.
Refleksioon on vajalik, et õppijad uued teadmised tegelikult omaks võtaksid. Uued teadmised saavad kiiremini omaks, kui neid kasutada ja võrrelda varasemate teadmistega. Selleks tuleb õppijatele anda võimalusi väljendada uusi teadmisi ja ideid oma sõnadega, samuti anda ülesandeid, kus õppijad saaksid uusi teadmisi loovalt rakendada.
Tähtsaks ülesandeks refleksioonietapis on õhutada mõttevahetust õppijate vahel, et nad saaks võrrelda oma uusi teadmisi ja arusaamist teiste õppijate omaga. Samuti on oluline tervikpildi loomine, uute teadmiste paigutamine olemasolevate teadmiste süsteemi (mõttekaardid, skeemid).
Refleksiooniprotsess võiks kaasa aidata sellele, et õppijates tekib isiklik suhe õpitavasse, seda saab toetada õpimapi (e-portfoolio), õpipäevikute jt ülesannete kaudu.
Kokkuvõtete kirjutamine
Õppijatel palutakse kirjutada oma sõnadega kokkuvõte loetud materjali või kuulatud loengu põhjal. Ülesande eripära on, et väga täpselt määratletakse kokkuvõtte pikkus – näiteks 250 sõna või 25 sõna (üks lause). See suunab õppijaid otsima peamist ideed ja mõtet ning sõnastama selle väga täpselt.
Kuna kokkuvõttes peavad õppijad väljendama peamist mõtet oma sõnadega, siis peegeldab kirjutatud kokkuvõte, mil viisil on õppijad õpitavast aru saanud.
Individuaalsele kokkuvõtte kirjutamisele võib järgneda paaristöö, mille käigus õppijad võrdlevad kokkuvõtteid paarilisega ning kirjutavad ühise viimistletud kokkuvõtte.
Kokkuvõtted võib esitada õpetajale foorumi või ülesandevahendi vahendusel või luua hoopis vikis. Vikis on mugav korraldada ka ühise kokkuvõtte loomist paaristööna.
Mõttekaardi koostamine
Mõttekaardi koostamine sobib refleksiooniülesandeks, kuna see võimaldab õpitud materjali korrastada ja süsteemi paigutada. Õppijatele võib soovitada järgmisi samme mõttekaardi koostamiseks:
Rakendusvõimaluste leidmine
Refleksiooni toetavad ka ülesanded, mille käigus õppija peab leidma õpitud materjali tähenduse iseenda jaoks: st selle vajalikkuse ning rakendatavuse oma praktilises tegevuses või tulevasel erialal.
Praktilise rakendatavuse esiletoomist saab õpetaja toetada järgmiste küsimustega: kuidas saad õpitavat rakendada oma valdkonnas? Milline tähendus õpitaval võib olla 10 aasta pärast? Milliseid raskusi teie arvates võib antud teooriate või mudelite praktikas rakendamine kaasa tuua? Mida peaksite veel juurde õppima, et loetud ideid tulevikus edukalt rakendada?
Küsimustele vastamiseks saab kasutada lühikeste kirjutamisülesannete vormi või õpipäeviku sissekandeid või e-portfooliot.
Lausete lõpetamine
Refleksiooni toetava ülesandena saab kasutada ka lausete lõpetamise meetodit. Lause algused sõltuvad käsitletavast teemast, õppimise käigus kasutatud meetoditest ning refleksiooni eesmärgist.
Mõned näited:
E-portfoolio (e-õpimapp)
E-portfoolio ehk e-õpimapp on õppimise ja hindamise meetod. Õpimapi kasutamise eesmärk on toetada õppija õpi- ja töökogemuste ja –tulemuste reflektsiooni ja seeläbi tuua välja tema tugevad küljed, unikaalsus, õpingute jooksul omandatud teadmised ja oskused. See aitab õppijal selgusele jõuda oma eesmärkides ja (õpi-)vajadustes ning soovides, aitab jälgida ning planeerida tal oma arengut, väljendada oma originaalsust ja loomingulisust. Õpetajal aitab õpimapi kasutamine suunata, jälgida ja hinnata õppija erialast arengut ning õpetamise efektiivsust.
Selles peatükis tutvute õpimapi vormidega, kasutamise võimalustega, hindamise põhimõtetega ning näidetega.
Refleksioonietapis toimub tervikliku pildi loomine õpitust, õpitu kasutamine uutes seostes ja uutes olukordades, omapoolse suhtumise kujundamine ja arusaamade muutmine.
Refleksioon on vajalik, et õppijad uued teadmised tegelikult omaks võtaksid. Uued teadmised saavad kiiremini omaks, kui neid kasutada ja võrrelda varasemate teadmistega. Selleks tuleb õppijatele anda võimalusi väljendada uusi teadmisi ja ideid oma sõnadega, samuti anda ülesandeid, kus õppijad saaksid uusi teadmisi loovalt rakendada.
Tähtsaks ülesandeks refleksioonietapis on õhutada mõttevahetust õppijate vahel, et nad saaks võrrelda oma uusi teadmisi ja arusaamist teiste õppijate omaga. Samuti on oluline tervikpildi loomine, uute teadmiste paigutamine olemasolevate teadmiste süsteemi (mõttekaardid, skeemid).
Refleksiooniprotsess võiks kaasa aidata sellele, et õppijates tekib isiklik suhe õpitavasse, seda saab toetada õpimapi (e-portfoolio), õpipäevikute jt ülesannete kaudu.
Kokkuvõtete kirjutamine
Õppijatel palutakse kirjutada oma sõnadega kokkuvõte loetud materjali või kuulatud loengu põhjal. Ülesande eripära on, et väga täpselt määratletakse kokkuvõtte pikkus – näiteks 250 sõna või 25 sõna (üks lause). See suunab õppijaid otsima peamist ideed ja mõtet ning sõnastama selle väga täpselt.
Kuna kokkuvõttes peavad õppijad väljendama peamist mõtet oma sõnadega, siis peegeldab kirjutatud kokkuvõte, mil viisil on õppijad õpitavast aru saanud.
Individuaalsele kokkuvõtte kirjutamisele võib järgneda paaristöö, mille käigus õppijad võrdlevad kokkuvõtteid paarilisega ning kirjutavad ühise viimistletud kokkuvõtte.
Kokkuvõtted võib esitada õpetajale foorumi või ülesandevahendi vahendusel või luua hoopis vikis. Vikis on mugav korraldada ka ühise kokkuvõtte loomist paaristööna.
Mõttekaardi koostamine
Mõttekaardi koostamine sobib refleksiooniülesandeks, kuna see võimaldab õpitud materjali korrastada ja süsteemi paigutada. Õppijatele võib soovitada järgmisi samme mõttekaardi koostamiseks:
- leida loetud (kuulatud, vaadatud) materjalist keskne mõiste (põhiidee) ning paigutada see mõttekaardi keskele;
- määratleda kesksest mõistest lähtuvad olulised mõisted (kontseptsioonid) - ülevaatlikkuse huvides mitte rohkem kui seitse;
- tuua välja mõistete (kontseptsioonide omavahelised seosed);
- vajadusel laiendada ja täiendada skeemi, lisada näiteid;
- mõisted on kasulik kirjutada joonele (võimaldab paremini kaarti laiendada, iga joone otsast struktuuri edasi arendada);
- kui selgub, et mõttekaart äpardus (valiti ebaolulised mõisted, mõistete seosed, hierarhiad ja struktuur läksid segamini), siis tasub tunda rõõmu toimunud mõtlemisprotsessist, alustada otsast ning teha uus ja mõtestatum mõttekaart.
Rakendusvõimaluste leidmine
Refleksiooni toetavad ka ülesanded, mille käigus õppija peab leidma õpitud materjali tähenduse iseenda jaoks: st selle vajalikkuse ning rakendatavuse oma praktilises tegevuses või tulevasel erialal.
Praktilise rakendatavuse esiletoomist saab õpetaja toetada järgmiste küsimustega: kuidas saad õpitavat rakendada oma valdkonnas? Milline tähendus õpitaval võib olla 10 aasta pärast? Milliseid raskusi teie arvates võib antud teooriate või mudelite praktikas rakendamine kaasa tuua? Mida peaksite veel juurde õppima, et loetud ideid tulevikus edukalt rakendada?
Küsimustele vastamiseks saab kasutada lühikeste kirjutamisülesannete vormi või õpipäeviku sissekandeid või e-portfooliot.
Lausete lõpetamine
Refleksiooni toetava ülesandena saab kasutada ka lausete lõpetamise meetodit. Lause algused sõltuvad käsitletavast teemast, õppimise käigus kasutatud meetoditest ning refleksiooni eesmärgist.
Mõned näited:
- Kõige huvitavam aspekt käsitletud teema juures on ...
- Kõige raskem osa loetud (kuulatud) materjalist on ...
- Arusaamatuks jäi ...
- Uuest teemast aitas mul aru saada ...
- Tahan edasi uurida veel ....
E-portfoolio (e-õpimapp)
E-portfoolio ehk e-õpimapp on õppimise ja hindamise meetod. Õpimapi kasutamise eesmärk on toetada õppija õpi- ja töökogemuste ja –tulemuste reflektsiooni ja seeläbi tuua välja tema tugevad küljed, unikaalsus, õpingute jooksul omandatud teadmised ja oskused. See aitab õppijal selgusele jõuda oma eesmärkides ja (õpi-)vajadustes ning soovides, aitab jälgida ning planeerida tal oma arengut, väljendada oma originaalsust ja loomingulisust. Õpetajal aitab õpimapi kasutamine suunata, jälgida ja hinnata õppija erialast arengut ning õpetamise efektiivsust.
Selles peatükis tutvute õpimapi vormidega, kasutamise võimalustega, hindamise põhimõtetega ning näidetega.
- Meeus, W., Van Looy, L., Laanpere, M. (2004). Portfoolio õpetajakoolituses. Rmt: Lepik, A., Pandis, M. (koost.). Kasvatusteadused muutuste ajateljel: sotsiaal- ja kasvatusteaduste doktorantide II teaduskonverents: 25- 26. aprillil 2003 TPÜ-s: artiklite kogumik. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus, 367-385.
- Race, P., Brown, S., Smith, B. (1996/2005). 500 Tips on Assessment. London, New York: RoutledgeFalmer.
- Smith K., Tillema, H. (2003). Clariflying Different Types of Portfolio Use. Assessment & Evaluation in Higher Education. Volume 28, 625-649.
- Vogt, M., McMaughlin, M. (1997). Portfolios in teacher education. Newark.
Olen mõelnud selle üle, et pakkuda refleksiooni ülesannet mängulises vormis, et ta ei tunduks liiga igavana. Nii tuligi mõte teha refleksiooni ülesannet online mängu vormis.
Vanus: 7.klass
Ülesande tüüp: online-viktoriin
Eesmärgid:
- saada ülevaadet selle koha, kuidas õpilased on omandanud teadmised tervislikust toitumisest läbitud teema raames;
- kontrollida õpilaste teadmisi;
-pakkuda vaheldust rutiinsetele tegevustele tunnis:
Eeldus: igal õpilasel on telefon või tahvelarvuti interneti ühendusega (kui puudub, siis moodustavad paari, sellega, kellel on)
Kasutatav keskkond: https://getkahoot.com/
Juhend õpilasele:
1. Tee oma nutiseadmes lahti mängu leht: kahoot.it. Õpetaja ootab kuni kõikidel õpilastel on leht avatud. Interaktiivtahvlil on õpetajal samuti see leht avatud.
2. Sisesta mängu kood aknasse (mängu koodi õpetaja kirjutab tahvlile) või siis on ta interaktiivtahvlil olemas.
3. Sisesta oma nimi. Õpetaja ootab, kuni kõik rühma liikmed on mängusse sisse loginud, seda näeb nimede järgi
4. Mäng algab. Mängus on 10 küsimust, 7 küsimust puudutavad teema jooksul läbitud materjali ja 3 küsimust puudutavat otsest tagasisidet teema jooksul omandatud ja läbitud matejali kohta. Mänguga saab tutvuda SIIN.
5. Hindamine: Kuna mängu jooksul antakse mängijatele punktid iga vastuse eest ja mängu lõpus on näha, kes õpilastest on jõudnud 5 parema hulka, siis hindamine võiks olla paremusjärjestuse põhine: need, kes on jõudnud 5 parema hulka saavad "5", järgmised viis inimest saavad "4" ja ülejäänud õpilased "3".
Negatiivseid hindeid ei paneks
Juhendi mängu koostamiseks õpetajale ja palju infot selle veebirakenduse kohta leiab SIIN
Tagasiside: Olen täna seda tunnis ise proovinud, lapsed olid õnnelikud ja võistlushimulised. Õpilastele see läks hästi peale, mina aga nägin, kes nendest kus eksis ja kus vastas õieti. Arvan, et sellist asja võib kasutada ka edaspidi.
Vanus: 7.klass
Ülesande tüüp: online-viktoriin
Eesmärgid:
- saada ülevaadet selle koha, kuidas õpilased on omandanud teadmised tervislikust toitumisest läbitud teema raames;
- kontrollida õpilaste teadmisi;
-pakkuda vaheldust rutiinsetele tegevustele tunnis:
Eeldus: igal õpilasel on telefon või tahvelarvuti interneti ühendusega (kui puudub, siis moodustavad paari, sellega, kellel on)
Kasutatav keskkond: https://getkahoot.com/
Juhend õpilasele:
1. Tee oma nutiseadmes lahti mängu leht: kahoot.it. Õpetaja ootab kuni kõikidel õpilastel on leht avatud. Interaktiivtahvlil on õpetajal samuti see leht avatud.
2. Sisesta mängu kood aknasse (mängu koodi õpetaja kirjutab tahvlile) või siis on ta interaktiivtahvlil olemas.
3. Sisesta oma nimi. Õpetaja ootab, kuni kõik rühma liikmed on mängusse sisse loginud, seda näeb nimede järgi
4. Mäng algab. Mängus on 10 küsimust, 7 küsimust puudutavad teema jooksul läbitud materjali ja 3 küsimust puudutavat otsest tagasisidet teema jooksul omandatud ja läbitud matejali kohta. Mänguga saab tutvuda SIIN.
5. Hindamine: Kuna mängu jooksul antakse mängijatele punktid iga vastuse eest ja mängu lõpus on näha, kes õpilastest on jõudnud 5 parema hulka, siis hindamine võiks olla paremusjärjestuse põhine: need, kes on jõudnud 5 parema hulka saavad "5", järgmised viis inimest saavad "4" ja ülejäänud õpilased "3".
Negatiivseid hindeid ei paneks
Juhendi mängu koostamiseks õpetajale ja palju infot selle veebirakenduse kohta leiab SIIN
Tagasiside: Olen täna seda tunnis ise proovinud, lapsed olid õnnelikud ja võistlushimulised. Õpilastele see läks hästi peale, mina aga nägin, kes nendest kus eksis ja kus vastas õieti. Arvan, et sellist asja võib kasutada ka edaspidi.
Väga huvitav ülesanne ning lastepärane, mänguline. Tore, et lastele meeldis.