Katrin Poom-Valickis
NB! Kaldkirjas esitatud on minupoolsed mõtted ja kommentaarid
Miks ja milleks?
Tutvusmisharjutuste eesmärgiks on rühmaliikmete, kes üksteist ei tunne, omavaheline tutvumine, õpetaja tutvumine oma õppijatega. Selleks sobivad erinevad harjutused, mille eesmärgiks võib olla:
Õppeprotsessi käigus, kus õppija enamjaolt istub (eriti e-õppes!), tasub mõelda liikumist ja energiat taastavatele harjutustele. Ei suuda keegi meist ju lõpmatult istuda, selg väsib ära ja mõte läheb uitama. On leitud, et inimene suudab keskenduda täielikult 7 minutit ja kuulata kontsentreeritult 1,5 tundi, pärast seda on tal keskendumisraskused. Veri ei jõua ajju ja kaasamõtlemine on raskendatud. Väsimuse turgutamiseks on kõige parem füüsiline liigutamine. Veri hakkab kiiremini soontes ringlema, selg saab sirutust ning jäsemed liigutamist. Liikumisega kaasneb ka positiivne emaotsioon ning selline paariminutiline ajainvesteering tasub end hiljem kuhjaga ära. ( Selleks, et tutvumismängu jäädvustada peaks olema õppijate endi, või juhul kui nad on alaealised, nende lastevanemate või eestkostjate luba tutvumismängu jäädvustamiseks pildis, audios või videos). Tuleks mängu jäädvustamist planeerida, muretseda kõik vajalikud seadmed
(diktofon, foto- või videokaamera)
Tutvumisharjutuste liigid:
Kes ma olen ja kust ma tulen?
Kui rühmaliikmed on pärit erinevatest kohtadest, on tore võimalus lasta igaühel märkida enda elukoht/sünnikoht Eesti kaardile. Võib lasta lisada ka enda lühitutvustuse. Lühitutvustuse puhul võiks ette anda aspektid, mille kohta õppijad võiksid infot jagada (näiteks nimi, ootused antud kurususele, varasemad kogemused e-õppega, miks otsustasid osaleda antud kursusel vms).
Selleks saab edukalt kasutada Google'i rakendust Google Maps aadressil http://maps.google.com/ Kaarte vaadata saavad kõik soovijad, kuid enda infot kaardile lisada vaid Google'i konto omanikud. Keegi peaks lihtsalt aluskaardi valmis tegema, vastavalt seadistama ja teistele osalistele loodud kaardi veebiaadressi edastama
(Nt: http://maps.google.com/maps/ms?ie=UTF8&msa=0&msid=115344355670111389621.00048a5120d32b43916d0&ll=58.645511,25.488281&spn=2.04376,7.13562&z=8).
Kui loote kaardi, määrake see Public-kaardiks ning Collaborate lingi alt valige Allow anyone to edit this map - siis saavad kõik seda kaarti täiendada.
Maailmakaardile võib lasta õppijatel märkida kõige huvitavam koht, kus on reisil käidud vms.
( seda võib teha eesti keele tundides kui käsitletakse reisimise teemat -kohanimed saavad selgeks, grammatikast aga sise-ja väliskohakäändeid - kust? -kuhu?-kus? - käändelõppude harjutamiseks?), samuti saaks seda kasutada siis, kui jutuks tulevad üle maailma tuntud või kuulsad inimesed näiteks. Minu arvates selline ülesanne sobib juba ka vaheastme (5.-7. klassi õpilastele) ning ka vanematele.)
Võimalusi enesetutvustamise mitmekesistamiseks
Paluda õppijatel saata näiteks foorumisse pilt või muusikapala, mis iseloomustab õppeprotsessis osalejat kui õppijat, tema suhtumist õppimisse, hetkemeeleolu jne.
(Sellist laadi ülesanded on huvitavad, kuid siin peab meeles pidama kaht asja, esiteks, seda ülesannet tuleb lastele kas või üks kord arvutiklassis ette näidata, et nad teaksid kuidas töötada valitud programmiga, teiseks - kui lapsed pole eelnevalt seda arvutiga läbi teinud ja aja kokkuhoiuks antakse selline ülesanne kodutööks, võib tulemuseks olla tegemata kodutöö) Ülesanne on huvitav, kuid tundub mahukas, selleks tuleb paar-kolm tundi kavandada. Minu arvates tuleks siiski enesetutvustuse planeerimiseks mõelda selliseid asju, kus on ettevalmistava aja kulu ja harjutuse väljund tasakaalus)
Kuhu rühma sa kuulud?
Eelnevalt pannakse paika rühmitamistunnused. Seejärel paigutab iga õppija ennast vastava rühma alla. Selleks saab kasutada näiteks veebipõhise mõistekaardi vahendit (nt https://moodle.ut.ee/mod/mindmap/view.php?id=50885). Veebipõhiseid mõistekaardi loomise vahendeid on teisigi: Bubbl -https://bubbl.us/, Glinkr - http://www.glinkr.net/, Dabbleboard - http://dabbleboard.com/, Flowchart - http://flowchart.com/, Coggle - https://coggle.it/. Veel saab kasutada veebipõhist (ei pea registreeruma ja saab teistega jagada) valget tahvlit - http://www.sneffel.com/, veebitahvlit -http://wallwisher.com/build, http://scrumblr.ca. (juhul kui, momendil puudub selleks internetiühendus, saab seda mängu teha interaktiivse tahvli peal, kasutades tabelit ja õpilaste nimesilte või emoticone õpilaste nimedega)
Tee endale nimekaart!
Paluda koostada õppijatel isikupärane elektrooniline nimekaart kasutades pilte, sümboleid, joonistamist jne, mis lisaks nimele annaks infot ka õppeprotsessis osaleja tegevuse/töövaldkonna, huvide ja hobide kohta.
Kui õppijad on oma nimekaarte teistega jaganud, võib paluda teistel osalejatel arvata (mõnes suhtlemisvahendis), millised võiksid olla antud nimekaardi omaniku huvid ja hobid või siis paluda igal nimekaardi omanikul ise seletada märkide, sümbolite, piltide ja joonistuste tähendust rühmakaaslastele.
Väga lihtne on nimekaarti teha näiteks veebipõhiste pilditöötlusprogrammidega Pixlr (http://pixlr.com/editor/), Fotoflexer (http://fotoflexer.com) ja iPiccy (http://ipiccy.com/). Reklaamlehe tegemiseks saab kasutada veebipõhist rakendust Smore (http://www.smore.com/) või Glogster (http://www.glogster.com/). (Võtte tundub huvitav, kuid jällegi eeldab arvutite olemasolu, ehk siis kas arvutiklassis, või kasutades mobiilset arvutiklassi (nutiseadmed ja sülearvutid)
Mõtle endale uus perekonnanimi!
Paluda õppeprotsessis osalejatel mõelda endale uus perekonnanimi, mis algab sama tähega, mis nende eesnimi. Uus perekonnanimi peaks samas iseloomustama ka õppijat (nt Jüri Juurdleja). Seejärel tutvustatakse foorumis kaasõppijatele ennast ja oma uut perekonnanime ning selgitatakse, miks valiti just selline nimi ning kuidas see on seotud antud inimesega või millised iseloomujooned on osalejale omased. Uue perekonnanime võib paluda õppijatel valida ka õpitava teema/õppeaine mõistete seast. (See on huvitav võtte, ei eelda arvuti kasutamist, annab võimalust ka edasi arendada, nt: lasta näidata oma uut perekonnanime liigutuste või miimika abil ning lasta teistel rühmaliikmetel ära arvata)
*** siiani olen jõudnud läbi töötada 14.10.2014
Rühmakaaslase intervjueerimine ja tutvustamine
Õpperühma liikmed jagatakse paaridesse ning igal ühel on ülesandeks oma paarilist intervjueerida ning pärast tutvustada rühmakaaslastele.
Osalejatele võib anda ette küsimused, millest nad teevad oma valiku. Peale veebipõhist intervjuud tehakse kokkuvõte teistele rühmaliikmetele. Teine võimalus on lasta igal intervjueerijal mõelda ise välja küsimused, mida küsitakse. Oluline on mõelda, milline oleks info, mis annaks kõige parema ülevaate intervjueeritavast ning mille poolest ta võiks olla eriline (nt Midagi, mida oled elus teinud, proovinud, mida tõenäoliselt teised rühmaliikmed ei ole? Midagi, mille üle oled eriti uhke? Midagi sinu kohta, mis võib olla üllatav teistele? Mida sa väärtustad, mis on sulle olulised asjad? jms). Intervjuu võib läbi viia ka mõne sünkroonse suhtlemise vahendiga (Skype, Viber) ning tulemuse võib esitada ka audio-või videosalvestusena.
Soojendus- ja energia tõstmise harjutused
Sassis laused
Ülesandeks on moodustada etteantud sõnadest terviklause või näiteks vanasõna. Osa sõnu võib olla puudu ja need tuleb rühmas ise välja mõelda. Kuna tavaliselt on võimalusi erinevatest sõnadest/fraasidest lausete moodustamiseks palju, tekib koomilisi variante ja vajadus omavahel suhelda. E-õppes saab selleks kasutada näiteks mõistekaarti (https://moodle.ut.ee/mod/mindmap/view.php?id=12349), kus on etteantud sõnad, millest õppijad omapoolseid sõnu lisades peavad võimalikult palju vanasõnu moodustama. Iga õppija võib enda vanasõna teha eri värvi.
Võistlus
Igale osalejale antakse rida ülesandeid. Esimesena lõpetanu on võitja.
E-õppes võiksid ülesanded olla seotud näiteks erinevate ostingute ja info leidmise, väljaselgitamisega, aga ka füüsiliste tegevustega.
Näiteid ülesannetest:
Sisseelamine teemasse - sõnapilv
Õppijatel palutakse vikisse või foorumisse kirjutada nt 5 märksõna, mis neil õpitava teemaga seostub. Õpetaja kogub märksõnad kokku ning moodustab neist rakendusega Wordle (http://www.wordle.net/) sõnapilve. Sõnapilves on suuremalt kõige enam kordunud märksõnad. Sõnapilv iseloomustab õppijate jaoks teemaga seonduvaid tuttavamaid või olulisemaid mõisteid. Kui te ei soovi enda sõnapilve avalikku galeriisse salvestada, võite selle kopeerida klaviatuurilt Print Screen nupust mõnda pilditöötlusprogrammi (nt Paint) või tekstifaili.
MEELESPEA ülesande juhendi esitamiseks:
Tutvumis- ja soojendusülesanded
NB! Kaldkirjas esitatud on minupoolsed mõtted ja kommentaarid
Miks ja milleks?
Tutvusmisharjutuste eesmärgiks on rühmaliikmete, kes üksteist ei tunne, omavaheline tutvumine, õpetaja tutvumine oma õppijatega. Selleks sobivad erinevad harjutused, mille eesmärgiks võib olla:
- aidata õppijatel üksteisega tuttavaks saada;
- luua positiivne rühma atmosfäär;
- võimaldada lõõgastust;
- lõhkuda sotsiaalseid barjääre ja tüüpilisi mõtlemismalle;
- taastada energiat ja motiveerida.
Õppeprotsessi käigus, kus õppija enamjaolt istub (eriti e-õppes!), tasub mõelda liikumist ja energiat taastavatele harjutustele. Ei suuda keegi meist ju lõpmatult istuda, selg väsib ära ja mõte läheb uitama. On leitud, et inimene suudab keskenduda täielikult 7 minutit ja kuulata kontsentreeritult 1,5 tundi, pärast seda on tal keskendumisraskused. Veri ei jõua ajju ja kaasamõtlemine on raskendatud. Väsimuse turgutamiseks on kõige parem füüsiline liigutamine. Veri hakkab kiiremini soontes ringlema, selg saab sirutust ning jäsemed liigutamist. Liikumisega kaasneb ka positiivne emaotsioon ning selline paariminutiline ajainvesteering tasub end hiljem kuhjaga ära. ( Selleks, et tutvumismängu jäädvustada peaks olema õppijate endi, või juhul kui nad on alaealised, nende lastevanemate või eestkostjate luba tutvumismängu jäädvustamiseks pildis, audios või videos). Tuleks mängu jäädvustamist planeerida, muretseda kõik vajalikud seadmed
(diktofon, foto- või videokaamera)
Tutvumisharjutuste liigid:
Kes ma olen ja kust ma tulen?
Kui rühmaliikmed on pärit erinevatest kohtadest, on tore võimalus lasta igaühel märkida enda elukoht/sünnikoht Eesti kaardile. Võib lasta lisada ka enda lühitutvustuse. Lühitutvustuse puhul võiks ette anda aspektid, mille kohta õppijad võiksid infot jagada (näiteks nimi, ootused antud kurususele, varasemad kogemused e-õppega, miks otsustasid osaleda antud kursusel vms).
Selleks saab edukalt kasutada Google'i rakendust Google Maps aadressil http://maps.google.com/ Kaarte vaadata saavad kõik soovijad, kuid enda infot kaardile lisada vaid Google'i konto omanikud. Keegi peaks lihtsalt aluskaardi valmis tegema, vastavalt seadistama ja teistele osalistele loodud kaardi veebiaadressi edastama
(Nt: http://maps.google.com/maps/ms?ie=UTF8&msa=0&msid=115344355670111389621.00048a5120d32b43916d0&ll=58.645511,25.488281&spn=2.04376,7.13562&z=8).
Kui loote kaardi, määrake see Public-kaardiks ning Collaborate lingi alt valige Allow anyone to edit this map - siis saavad kõik seda kaarti täiendada.
Maailmakaardile võib lasta õppijatel märkida kõige huvitavam koht, kus on reisil käidud vms.
( seda võib teha eesti keele tundides kui käsitletakse reisimise teemat -kohanimed saavad selgeks, grammatikast aga sise-ja väliskohakäändeid - kust? -kuhu?-kus? - käändelõppude harjutamiseks?), samuti saaks seda kasutada siis, kui jutuks tulevad üle maailma tuntud või kuulsad inimesed näiteks. Minu arvates selline ülesanne sobib juba ka vaheastme (5.-7. klassi õpilastele) ning ka vanematele.)
Võimalusi enesetutvustamise mitmekesistamiseks
Paluda õppijatel saata näiteks foorumisse pilt või muusikapala, mis iseloomustab õppeprotsessis osalejat kui õppijat, tema suhtumist õppimisse, hetkemeeleolu jne.
- Samuti võib iga õppija luua veebi (nt http://www.weebly.com) enda kohta infolehe ja saata selle aadressi teistele õppijatele.
- Või siis salvestada endast atraktiivse esitluse tasuta veebirakendusega Prezi (http://prezi.com/) !!! Prezi on juba eelmisest aastast tasuline!!! või luua koomiksi (http://www.makebeliefscomix.com/). (Omalt poolt soovitaksin programmi Sparkol VideoScribe, tasuline programm lauaarvutile, kuid on olemas tasuta prooviaeg, samuti on olemas rakendus nii Android kui ka IOS nutiseadmetele, võrreldes lauaarvuti täisversiooniga maksab 5-7.00 euro piires, vrdl. lauaarvuti versioon ligi 800.00 eur)
- Võib ka paluda saata mitu pilti: üks, mis iseloomustab õppijat, kui ta on õnnelik, heas tujus, teine, mis iseloomustab teda, kui on õnnetu /halvas tujus; pilt, mis peegeldab tema suurimat õnnestumist ja suurimat väljakutset. Sellist pildikolaaži on mugav teha veebipõhise programmiga Photovisi (http://www.photovisi.com/). (IOS nutiseadmetel on olemas tore rakendus ChatterKid, millega saab teha pildist nt: sellist asja)
- Kelmikalt liikuvat näofotot saab aga teha leheküljel http://cartoon.pho.to/ (laadida foto näopildiga üles, teha linnuke Face morphing ja valida animatsioon).
- Üksteisega tuvumiseks saab kasutada ka Moodle'i sõnastikku ja sellega seotud plokki - juhuslik kirje sõnastikust. Nii tuleb õppijatel kursuse alguses lisada sõnastikku enda kohta tutvustav kirje (mõistena õppija nimi ning selgitusena eelnevalt kokkulepitud struktuuriga lühitutvustus) ja juhusliku kirje plokis kuvatakse edaspidi infot kursusel osalejate kohta.
(Sellist laadi ülesanded on huvitavad, kuid siin peab meeles pidama kaht asja, esiteks, seda ülesannet tuleb lastele kas või üks kord arvutiklassis ette näidata, et nad teaksid kuidas töötada valitud programmiga, teiseks - kui lapsed pole eelnevalt seda arvutiga läbi teinud ja aja kokkuhoiuks antakse selline ülesanne kodutööks, võib tulemuseks olla tegemata kodutöö) Ülesanne on huvitav, kuid tundub mahukas, selleks tuleb paar-kolm tundi kavandada. Minu arvates tuleks siiski enesetutvustuse planeerimiseks mõelda selliseid asju, kus on ettevalmistava aja kulu ja harjutuse väljund tasakaalus)
Kuhu rühma sa kuulud?
Eelnevalt pannakse paika rühmitamistunnused. Seejärel paigutab iga õppija ennast vastava rühma alla. Selleks saab kasutada näiteks veebipõhise mõistekaardi vahendit (nt https://moodle.ut.ee/mod/mindmap/view.php?id=50885). Veebipõhiseid mõistekaardi loomise vahendeid on teisigi: Bubbl -https://bubbl.us/, Glinkr - http://www.glinkr.net/, Dabbleboard - http://dabbleboard.com/, Flowchart - http://flowchart.com/, Coggle - https://coggle.it/. Veel saab kasutada veebipõhist (ei pea registreeruma ja saab teistega jagada) valget tahvlit - http://www.sneffel.com/, veebitahvlit -http://wallwisher.com/build, http://scrumblr.ca. (juhul kui, momendil puudub selleks internetiühendus, saab seda mängu teha interaktiivse tahvli peal, kasutades tabelit ja õpilaste nimesilte või emoticone õpilaste nimedega)
Tee endale nimekaart!
Paluda koostada õppijatel isikupärane elektrooniline nimekaart kasutades pilte, sümboleid, joonistamist jne, mis lisaks nimele annaks infot ka õppeprotsessis osaleja tegevuse/töövaldkonna, huvide ja hobide kohta.
Kui õppijad on oma nimekaarte teistega jaganud, võib paluda teistel osalejatel arvata (mõnes suhtlemisvahendis), millised võiksid olla antud nimekaardi omaniku huvid ja hobid või siis paluda igal nimekaardi omanikul ise seletada märkide, sümbolite, piltide ja joonistuste tähendust rühmakaaslastele.
Väga lihtne on nimekaarti teha näiteks veebipõhiste pilditöötlusprogrammidega Pixlr (http://pixlr.com/editor/), Fotoflexer (http://fotoflexer.com) ja iPiccy (http://ipiccy.com/). Reklaamlehe tegemiseks saab kasutada veebipõhist rakendust Smore (http://www.smore.com/) või Glogster (http://www.glogster.com/). (Võtte tundub huvitav, kuid jällegi eeldab arvutite olemasolu, ehk siis kas arvutiklassis, või kasutades mobiilset arvutiklassi (nutiseadmed ja sülearvutid)
Mõtle endale uus perekonnanimi!
Paluda õppeprotsessis osalejatel mõelda endale uus perekonnanimi, mis algab sama tähega, mis nende eesnimi. Uus perekonnanimi peaks samas iseloomustama ka õppijat (nt Jüri Juurdleja). Seejärel tutvustatakse foorumis kaasõppijatele ennast ja oma uut perekonnanime ning selgitatakse, miks valiti just selline nimi ning kuidas see on seotud antud inimesega või millised iseloomujooned on osalejale omased. Uue perekonnanime võib paluda õppijatel valida ka õpitava teema/õppeaine mõistete seast. (See on huvitav võtte, ei eelda arvuti kasutamist, annab võimalust ka edasi arendada, nt: lasta näidata oma uut perekonnanime liigutuste või miimika abil ning lasta teistel rühmaliikmetel ära arvata)
*** siiani olen jõudnud läbi töötada 14.10.2014
Rühmakaaslase intervjueerimine ja tutvustamine
Õpperühma liikmed jagatakse paaridesse ning igal ühel on ülesandeks oma paarilist intervjueerida ning pärast tutvustada rühmakaaslastele.
Osalejatele võib anda ette küsimused, millest nad teevad oma valiku. Peale veebipõhist intervjuud tehakse kokkuvõte teistele rühmaliikmetele. Teine võimalus on lasta igal intervjueerijal mõelda ise välja küsimused, mida küsitakse. Oluline on mõelda, milline oleks info, mis annaks kõige parema ülevaate intervjueeritavast ning mille poolest ta võiks olla eriline (nt Midagi, mida oled elus teinud, proovinud, mida tõenäoliselt teised rühmaliikmed ei ole? Midagi, mille üle oled eriti uhke? Midagi sinu kohta, mis võib olla üllatav teistele? Mida sa väärtustad, mis on sulle olulised asjad? jms). Intervjuu võib läbi viia ka mõne sünkroonse suhtlemise vahendiga (Skype, Viber) ning tulemuse võib esitada ka audio-või videosalvestusena.
Soojendus- ja energia tõstmise harjutused
Sassis laused
Ülesandeks on moodustada etteantud sõnadest terviklause või näiteks vanasõna. Osa sõnu võib olla puudu ja need tuleb rühmas ise välja mõelda. Kuna tavaliselt on võimalusi erinevatest sõnadest/fraasidest lausete moodustamiseks palju, tekib koomilisi variante ja vajadus omavahel suhelda. E-õppes saab selleks kasutada näiteks mõistekaarti (https://moodle.ut.ee/mod/mindmap/view.php?id=12349), kus on etteantud sõnad, millest õppijad omapoolseid sõnu lisades peavad võimalikult palju vanasõnu moodustama. Iga õppija võib enda vanasõna teha eri värvi.
Võistlus
Igale osalejale antakse rida ülesandeid. Esimesena lõpetanu on võitja.
E-õppes võiksid ülesanded olla seotud näiteks erinevate ostingute ja info leidmise, väljaselgitamisega, aga ka füüsiliste tegevustega.
Näiteid ülesannetest:
- Selgita välja, kes rühmakaaslastest mängib mõnda pilli.
- Mängi laualumängu "Kes aias" koos teise rühmaliikmega ja salvesta esitus.
- Leia kaaslane, kes oskab laulda mõnda hällilaulu. Palu laulda esimene salm, salvesta.
- Leia keegi, kes oskab sulle õpetada mõnda tantsusammu (kasvõi ise välja mõeldud). Õpi sammud selgeks ja salvesta.
- Leia keegi, kes oskab soovitada sulle mõnda head raamatut lugemiseks. Pane kirja pealkiri.
Sisseelamine teemasse - sõnapilv
Õppijatel palutakse vikisse või foorumisse kirjutada nt 5 märksõna, mis neil õpitava teemaga seostub. Õpetaja kogub märksõnad kokku ning moodustab neist rakendusega Wordle (http://www.wordle.net/) sõnapilve. Sõnapilves on suuremalt kõige enam kordunud märksõnad. Sõnapilv iseloomustab õppijate jaoks teemaga seonduvaid tuttavamaid või olulisemaid mõisteid. Kui te ei soovi enda sõnapilve avalikku galeriisse salvestada, võite selle kopeerida klaviatuurilt Print Screen nupust mõnda pilditöötlusprogrammi (nt Paint) või tekstifaili.
MEELESPEA ülesande juhendi esitamiseks:
Tutvumis- ja soojendusülesanded
- Ülesande nimetus
- Aeg (algus, etappide algusajad, kestus, tähtajad)
- Rühma registreerumine (millised rühmad, valikuvõimalused, tehnilised juhised)
- Üldine korraldus (protsessi kirjeldus, viited konkreetsetele tehnilistele vahenditele)
- Hindamine (mida hinnatakse, kriteeriumid, hindeskaala)
- Räägel. K. (2004). Tants ümber tööposti. Pegasus OÜ
- McKeachie, W.J.; Chism,N.; Menges,R. ; Svinicki, M.;Weinstein,C.E. (1994). Teaching Tips. Strategies, Reserach and Theory for College and Universiry Teachers. D.C.Heath and Company
- http://www.nwlink.com/~Donclark/leader/icebreak.html
- http://adulted.about.com/od/icebreakers/tp/topten2009.htm
- Ülesande nimetus: Minu lemmikpaik Eestis!
- Aeg 5-10 minutit
- Eesmärgid:
- korrata Eesti kohanimesid; (geograafia, kohanimede ortograafia -(eesti keel teise keelena))
- korrata koha kirjeldamist; (eesti keel teise keelena)
- korrata oma valiku põhjendamisega seotud lausemalle;(eesti keel teise keelena)
- arendada õpilastel oskust oma valikut teistele tutvustada ja põhjendada;(eesti keel teise keelena)
- arendada õpilasel oskust teha tööd Google Maps rakenduses.(arvutiõpetus)
- Tuleta meelde millistes paikades üle Eesti sa oled käinud! (1-2 minutit)
- Mõtle, milline nendest paikadest sulle kõige rohkem meeldis?(1-2 minutit)
- Leia kaardilt see paik ja märgista see ära! (3-4 minutit)
- Kirjuta lühike põhjendus (15-20 sõna), miks sulle just see Eestimaa paik meeldib! (3-5 minutit)
- Kui on soovi võid kaardile lisada väikese pildi oma lemmikpaigast.
5. Rühma registreerumine: see ülesanne sobiks 5.-9. klassi õpilastele näiteks uue õppeaasta algul, siis kui räägitakse oma suvest ning muljed kõik värsked, kuna tegemist on eesti keelega, siis pakutud on Eesti kaart. Õpilane kinnistab oma geograafilisi teadmisi Eesti kohta (ainetevaheline lõiming: eesti keel, geograafia, kodulugu) Ülesannet võib teha kas koolis arvutiklassis, või anda õpilastele koduse ülesandena järgmiseks tunniks, ning tunnis teha siis üldistava kokkuvõtte lemmikpaikadest.
6.Üldine korraldus (vahenditele): Google Maps aadressil http://maps.google.com/
7. Hindamine: Seda ülesannet võib hinnata lähtudes järgmistest asjaoludest:
- õpilane on märgistanud oma lemmikpaiga Eestis, konkreetselt ära märkinud ka paiga nimetuse
- märgistuse juures on tema nimi ja perekonnanimi
- märgistuse juures on ka 15-20 sõnaline põhjendus, miks just see koht on lemmikkoht.
Hindamisel õpetaja lähtub sellest, et ülesanne on sooritatud:
100% -91%-liselt kui kõik ülalmainitud asjad on kaardi peal üles märgitud ning põhjenduse pikkus on 15-20 sõna ning õigekirjavigu kas üldse pole või siis mõni üksik.
Kui on esitatud kõik palutud andmed väikeste ebatäpsustega ning põhjenduse pikkus on 15-20 sõna, kuid selles esineb üksikuid vigu võib lähtuvalt vigade raskusastmest hinnata tööd 90% -75%.
Ülesanne sooritust võib hinnata 74%-50% kui kaardi peal on esitatud vähem andmeid kui on palutud, ning põhjendus on mahu poolest õige kuid vigaderohke, või vigu on vähe kuid põhjendus on palutust poole võrra lühem.
Negatiivseid hindeid ei paneks välja, vaid annaks õpilasele võimaluse vastavalt õpetaja poolsele tagasisidele oma tööd parandada.
See on huvitav idee Google´i kaardi kastamiseks. KIrjeldus on põhjalik ning väga hea, et välja on toodud konkreetsed hindamiskriteeriumid. Ma arvan, et ajalises mõttes 5 minutiga ilmselt hakkama ei saa. Kirjelduse 4.punktina on Rühma registreerumine. Samas kirjeldusest lähtub, et tegemist on ikka individuaalse ülesandega.